Bangkokist...

Nüüd siis kõigest pikemalt...väike tagasipõige ka Tai Kuningriiki...

Bangkok.

Bangkok oli elamus omaette, sealne toit, liiklus, inimesed, turg, elu jne.

Liiklus

Kuna linn oli ikka väga suur, siis nt National Airportist kesklinna oli u 50 km ja autosõitu öösel nii pool tundi. Lennujaamast kesklinna saab kas taksoga (hind u 500 bahti e 235 kr) või bussiga (hind u 25 bahti e 6kr). Meie muidugi otsustasime seigelda ja valisime esimeseks liiklusvahendiks bussi, mis pidi meid viima kesklinna. Sealt edasi skylineiga (kohalik metroo). Selle piletid on erinevate hindadega, sõltuvalt piirkonnast kuhu sõita (10-40 bahti). Ka metrooga liigeldes sujus meil kõik hästi. Asi läks vähe käest ära siis, kui olime jõudnud kesklinna. Oma 15kg suurte reisikottidega seisime nagu 2 tola suure tee ääres, ei osand kuhugi poole astuda. Loomulikult märkasid meid niiviisi kohalikud tuk-tuk mehed. Küsisid, et kuhu minek ja üks lubaski meid viia kohta, kust saaksime hotelli. Tuk-tukiga sõit suurtel autorohketel tänavatel on ka muidugi seiklusomaette:D Ümberringi käib üks signaalitamine, antakse niiviisi märku, et teda kindlasti märgataks. Liiklus on seal ka kuidagi ristivastupidine, kohati olid sõiduread nagu Inglismaal ja vahepeal tundus, et sõideti üldse vastassuunas. Ristmikel kehtis tugevama printsiip, kes suurem julgem ja ülbem, sai esimesena liikuma. Foore eriti polnud, suurematel ristmikel olid väljas teejuhatajad. Kui jalakäia üle tee tahab minna siis peab ka lihtsalt julge olema ja minema. Aga see selleks, meie seiklus läks järgnevalt edasi...

Hotell

Jõudsime tuk-tukiga mingisse touristinformation punkti, kus jällegi sõbralik onu meile paar hotelli ette söötis,hinnad olid u nii 1000 bahti ööpäev kahepeale. Kuna tema jutujärgi parasjagu kõrghooaeg, siis kohta raske saada, aga et küll tema meie jaoks kõik korda ajab... Tegi siis paar kõnet, rääkis miskit kohalikus keeles,ja teatas, et väga hea toa saame küll, kuid toaletis puudub poti juures eraldi tuzh. Tema arvas, et see ei sobi meile, aga omavahel arutades jõudsimeotsusele, et ega me niivisi õhtul kusagilt miskit paremat ikka ei leia, on seal see tush siis või mitte:D Kauplesime veel hommikusöögi ka sisse, tundus hea diil. Ebausklikuks tegi meid see, et pidime maksma mingile suvalisele onule tursmipunkis, kes peale selle veel tseki kirjutamise vahepeal ütles, et "wait, i have to go to pii". Aga no midagi ei jäänud üle... Meie tuk-tuki mees ootas meid terve selle aja, nii u 30 minutit. Hoidsime hinge kinni, et meid kindlasti ikka õigesse kohta viiakse ja viidiga, aint et raha osas me ei leppinud kokku vahepeal ja ta küsis palju raha meie meelest (100 bahti). Hotellis tundus kõik laabuvat, pidime ainult veel depositi 1000 bahti maksma, hotellist lahkudes anti see tagasi. Meie tuba oli 8ndal korrusel, kust avanes üsnagi hea vaade linnale. Natuke sättimist veel ja läksime magama. Hommikul äratasid meid üles kiirteel sõitvad autod, highway oli täpselt meie hotelli kõrval. Aga ok, mulle meeldibki juba varem ärgata, eriti kui tead, et oled võõras kohas ja midagi põnevat on juhtumas. Meil Merlega ongi omavahel nii, et meie unevajadus on nii paari-kolme tunnise erinevusega. Mina üldjuhul ärkan varem ja peaaegu igakord kuulen voodist:"kle muide, sa ikka tead, et sul on praegu puhkus..."

Õhk ja toit

Bangkokist veel rääkides, meenub veel see meeletu sudu ja hais, mis on igalpool. Ümberringi on selline paks õhk ja udu moodi asi ja jube hais. See kõik tuleb ilmselt autode heitgaasidest ja nende toidukultuurist. Kõik teeääred on täis erinevaid söögiputkasid, mis üldjuhul koosnesid mingist kärust, mille peal oli kauss, kus tehti süüa. Söögid nägid jubedad välja ja lõhnasid veelgi jubedamalt. Mingis tarrendavas vedelikus vulpivad imelikud ollused ei ole just kõige parem isu tekitaja. Kohalikud olid sellega jällegi väga rahul. Nemad sõid seal samas highway ääres plastiktoolilt prügimäe kõrval nii, et silm ka ei pilkunud. Tailased sõid üldse igalpool ja koguaeg, kuigi aru ma ei saa, kuidas see maitseda saab. Mina nälga ikkagi ei jäänud. Oli paremaid kohtasid ka. Küll oli Merlel raskusi toidu sees hoidmisega. Ma olin isegi vahepeal nii julge, et jõin mahla jääga, miskit ei juhtunud. Korralikemas kohtades olid toiduhinnad u 50 - 150 bahti ja joogid 50-100 bahti, oli kallemaid kohti ka, sinna me ei läinud. Ah jaa, ja puuvilju müüdi ka igalpool tänavapeal. Meie proovisime ananassi, arbuusi, väikseid banaane- head olid.

Vaatamisväärsused

Esimesel päeva otsustasime käia linnaga tutvumas. Uurimustööd varem tehes, sain teada, et kõige mõistlikum on sõita paadiga jõel. Sealt saab igalepoole, kuna Tai väärtused asuvad enamasti jõe ääres. Touristboat maksis üheks päevaks 120 bahti (sõita sai vist 9-16). Jõeäärde jäid erinevad turud ja buddhatemplid ja ka kõige suurem buddhade tempel Wat Po, mis oli ümbritsetud suure kõrge müüriga. Üks kohalik ütles, et templisse sisenemiseks peavad olema jalanõud kinnised. Seega me ei läinud.